Kõik teavad, et kui minna Müüriääre kohvikusse, no ja üldse Haapsallu, kaotad südame ja just nimelt beseerullile, mis originaalis ja ka minu retseptis värskete (äärmisel juhul külmutatud) vaarikatega keele alla viib.
Sel suvel on elu (loe: vaarikate nappus) sundinud seda varieerima küll maasikate, punaste sõstarde, mustikate ning eelmisel aastal külmikust tallele pandud vaarikavarudega, mille kokkuvõtteks -
maasikad päästavad nii mõndagi ..
Mõtteks, kuid täiesti teostatavaks pean põldmarjadega proovimist, seda enam, et neid Läänemaal laialt käes on ja panevad nii mõnigi kord käsi laiutama, milleks neid küll vaja.
Beseeteo alus ja vist kõige raskem, on õige konsistentsiga vahu saavutamine, milleks kulub:
4 munavalget
1 tl sidrunimahla
225 g rafineeritud suhkrut
2 tl maisitärklist
näpuotsatäis soola (jäta see meelde) päästab iga magustoidu
Enne kloppima asumist siputan sisse soola, sidrunimahla ja vahu tekkides hakkan järk-järgult suhkrut lisama. Kõige lõpuks klopin sisse maisitärklise.
Olen proovinud hädaga ka pruuni suhkrut ja ei soovita kellelegi, sest oma loomuliku siirupise olemisega teeb see siirupiseks ka lõpptulemuse ja üks lössis rull ei ole kellegi rull.
Minu tööriistaks on tavaline käsivispel. Kui keegi mäletab nõukaaegset vedruvisplit, siis just see :) Aga ka kaasaegne!
Enne ahju panemist tuleb juba eos lõigata 2 samasuguse suurusega küpsetuspaberit, millest üks läheb plaadile ning teine oma aega ootama. Kuumuta ahi 150 kraadini ja säti besee paberile silutult ahju.
Minu mõõtkava on umbes 25x40. Ära unusta mandlilaaste, mis enne ahju panekut ühtlaselt peale puistata.
Küpseta 25 minutit!
Olen üsna kohe beseeplaadi ahjust välja võtnud ja kui vähegi kannatab, selle väikese akrobaatikaga teisele paberile kummutanud, koorides ettevaatlikult ära selle, mille peal besee ahjus kenasti valmis sai. Kasutan ühte suurt lõikelauda, mida saab hõlpsalt tööpindasid vahetades tõsta.
Nüüd on mandlitega pool alumine ehk rulli välimine külg ja plaat ise valmis täidisega määrimiseks.
Täidiseks, lisaks marjadele, olen näinud lõputult versioone ja eks see enda maitse-eelistustele kujunebki, aga:
Alma vaniljemaitsega kohupiimapasta (1 rull)
Philadelphia naturaalne toorjuust (1 karp)
Alma seepärast, et selles on imelised pisikesed vanilliseemned ning toorjuust seepärast, et selle kiiksuga maitse mulle selles koosluses lihtsalt meeldib. Ei mingit suhkrut lisaks besee magususele ja vahukoort, mis asja ülearu vedelaks teeks.
Segu määrimisel lähtun loogikast, et ca pool sentimeetrit täidist, pigem hõredalt marju ja on lihtsam kokku keerata ning lõpuks ka lahti lõigata ja ära süüa ..
Alles jäänud kreemi võid lihtsalt pintslisse pista, teha ahjusaiu või jätta kausi pesijale.
Beseerulli keeramine käib sushirulli keeramise põhimõttel koos küpsetuspaberiga, seda ettevaatlikult tõstes ja surudes kuni oled lõpuks nii kaugel, et see liuale või kitsamale lõikelauale nihutada.
Liud või kitsam lõikelaud mahub kenasti ka külmkappi. Ja mis ma oskan siis öelda?
Süüakse isuga ja on parim samal päeval, kui on säilinud veel besee krõbedust, kuid kui juhtub hommiku kohvikõrvaseks jääma, kaob sama kiirelt ning väärib tõesti proovimist!
Alustades oma esimest, arvasin, et on raketiteadus! Proovi ka ja tõesta endale, ei ole :) Hääd!
